Sügisene Pelgu Peituse hooaeg sai avapaugu 29. septembril. Seiklesime Tallinna kesklinnas ja seiklus kandis nime Tähtsad Ninad. Nagu stardis selgus, siis tähtsateks ninadeks ei olnud ürituse fotol kujutatud kassid vaid hoopis arhitektid, kes on andnud Tallinnale näo.

Osalejate ülesandeks oli leida ülesse 40 halli tahvlit hoonetelt, kus on toodud ära hoone ehitusaasta ja ka arhitekt, kes maja projekteeris. Nagu ka varasematel kordadel oli rajal neli erinevat raskusastet punkte. Seekord jagunesid punktid nii, et 30-59 olid kantud ilusti kaardile ja punktid 70-99 olid toodud ära tänava nime ja maja numbriga kaardi servas. Punktide listis kaardi servas olid segi aetud nii punkti number, maja number kui tänav. Seikluskaart oli selline:

Pelgu Peitus 14 – Seikluskaart 29.09.20

Seikluse läbimiseks oli aega kokku 3 tundi stardihetkest. Seikluse kontrollaeg koosnes normaalajast 2 tundi ja sellele järgnes lisaaeg kestusega 1 tund. Lisaaja iga minuti kasutamine võttis tiimi skoorist maha 1 punkti iga minuti tagant. Korraldajana oli mul väga huvitav vaadata võistkondade taktikaid ja parimat lahendust oli keeruline pakkuda. Väga paljud tiimid tulid rajalt tagasi normaalaja sees ja mõni üksik tiim otsustas lisaaega kasutada. Lisaaega kasutas ka parima tulemuse teinud võistkond “Kiiret pole” Ainukese tiimina läbisid nad kõik punktid. Kõikide punkidega kaart oleks olnud selline:

Pelgu Peitus 14 – Kõikide punktide asukohad kaardil

Küsisin tiimilt “Kiiret pole” ka kommentaari hea soorituse kohta ja vastus oli selline:

Taktika osas me tavaliselt eriti tugevusega ei hiilga, seekord vist lihtsalt õnnestus pärast stardipauku tiimikaaslastel testosterooni talitseda, mitte tormama hakata ja hetk mõelda. Tegime nii, et kõigepealt lugesime ükshaaval tänavanimed üles ja vaatasime kas seal on punkte märgitud ja mitu on märkimata. Märkisime seega kõik puuduvad punktid kaardile (st tänava juurde vastavalt +1, +2 jne). Seejärel mõtlesime, et kas võistleme või naudime protsessi. Kuna stardis nägime maailmameister Silver Eensaart, otsustasime, et võidušansse nagunii pole, seega tuleb nautida protsessi ja et üritame korjata kõik punktid ära, tühja siis sellest ajalimiidist – kui jõuab, siis jõuab, ei jõua, siis ei jõua. Seega asusime kaugematest ja teistest eraldiseisvatest punktidest pihta – Kevade ja Kotzebue. Siis Kadriorg (teelt Mere pst) ja Masina tänav, sealt läbi kalmistu (vale teevalik) Õnnepalee ja siis asusime järelejäänud kesklinna punkte kraapima. Suuremast edasitagasi jooksust ja pusserdamisest päästiski see, et kaardil juba teadsime, mitu punkti sel tänaval on, apsakas tuli sisse Sakala tänaval, kus ekslikult kuidagi alguses tundus, et on 2 punkti ja kohapeal selgus, et siiski üks on meil jäänud kaardile märkimata; ja Pärnu maantee 1935a ehitatud maja otsides, miskipärast varem ei taibanud samast kohast seda otsida, ehkki olime seal kohas olnud ennegi. Nii et ma ei oskagi öelda, kas meil oli mingi eriline taktika, pigem vast siis otsus kõik punktid ära võtta ja kohe alguses kaardile punktide märkimine ja loogilise raja tekitamine.

Seikluse koondtulemused olid sellised:

Tulemusi klasside kaupa ja osalejate teekondi saab näha siit: https://nutilogi.web.app/PelguPeitus2909

Aitäh kõigile osalejatele ja loodan uusi väljakutseid pakkuda juba järgmisel Pelgu Peitusel 20. oktoobril